Saturday, May 10, 2014

Üle poole aasta hiljem

Ehkki mul oli Karlist veel palju lugusid, mõned ilusamad ja mõned pisut kehvemad, jääb see lugu nüüd ainult meile. Aga teie silmadele jääb puänt, et Karl asus kirjutama oma lõputööd, mis neelas kogu tema aja ja mina jäin... Mina jäin.
Tõele au andes ei vajanud taltsutamist mitte Karl, vaid mina ise.
Aga võibolla nii ongi parem, ehkki Karli töökohast möödudes kiikan mõnikord ikka kiirustades möödudes ukse vahelt sisse, et ainult hetkeks salaja veel näha tema kuldset juuksetutti ja keskendunud nägu, meenutades hetke, kus ma pingil kolm(kümmend) korda sügavalt sisse hingasin, et võtta julgus kokku ja viia talle peotäis komme.

Sinu lehmakostüümis tüdruk,
Mina

No comments:

Post a Comment