Saturday, May 10, 2014

Üle poole aasta hiljem

Ehkki mul oli Karlist veel palju lugusid, mõned ilusamad ja mõned pisut kehvemad, jääb see lugu nüüd ainult meile. Aga teie silmadele jääb puänt, et Karl asus kirjutama oma lõputööd, mis neelas kogu tema aja ja mina jäin... Mina jäin.
Tõele au andes ei vajanud taltsutamist mitte Karl, vaid mina ise.
Aga võibolla nii ongi parem, ehkki Karli töökohast möödudes kiikan mõnikord ikka kiirustades möödudes ukse vahelt sisse, et ainult hetkeks salaja veel näha tema kuldset juuksetutti ja keskendunud nägu, meenutades hetke, kus ma pingil kolm(kümmend) korda sügavalt sisse hingasin, et võtta julgus kokku ja viia talle peotäis komme.

Sinu lehmakostüümis tüdruk,
Mina

Friday, October 4, 2013

Miks ei tasuks endast alastipilte telefoni jätta

Ajapikku muutus Karl aina julgemaks ning ühel päeval, kui ma temaga ei olnud rääkima läinud terve päev, esitas ta mulle ultimaatumi (muidugi naljaga): ma kas saadan talle seksika pildi või ta on surmani solvunud.
Loomulikult seisin mina kohe peegli ette ja klõpsasin endast maitseka, kuid samas võrdlemisi kuuma allurites pildi.

Ühel õhtul aga kutsusin ma Karli enda juurde peole. Kui kell hakkas juba sinnamaale jõudma, et kõik sõbrad (ja mina) olime parajasti svipsis, avaldas meile oma kohaletulekuga au Karl, kes täiesti kainena uksest sisse astus ja ütles, et tuli ainult korraks läbi ning on autoga.
Well... see ei olnud küll just minu hiilgehetk, sest peol peavad ikka kõik inimesed olema võrdselt purjus. Õhtu päädis sellega, et mu sõbranna kogemata koperdas mulle otsa, kui ma pudelist vett jõin ja pool pudelit vett lendas lihtsalt Karlile kaela, kes ei saanud arugi, miks ma ta läbimärjaks kallasin.
Lisaks üks mu sõber röövis alatult mu telefoni, vaatas mu pilte ja siis naeris kõva häälega, et ma olen pornostaar.

















Kirusin mõttes oma lolle sõpru, kes mind cockblockivad ja arvasin, et Karl ei räägi minuga enam ilmselt kunagi, aga järgmisel päeval tuli ta hoopis välja avaldusega, et hakkab vist minusse armuma.
Ja mina temasse.

Congrats on the sex!
















Pärast viiendat kohtumist olin ma juba natuke mures. Enda arvates olen ma päris roogitav räim ja pole oma elus veel kohanud meesterahvast, kes kategooriliselt oleks minuga kehavedelike vahetamise vastu. Pigem nad sunnikud just käivad peale.
Suures mures pöördusin ma oma ühe parima meessoost sõbra poole, et meeste hingeelu lahata. Rääkisin oma mure ära ja tema arvas, et Karl on kas homo või neitsi. Kuna ta neitsi ei ole... ja homo vist ka siiski ei ole... on tal mingi tõsine probleem või on ta üles kasvanud kloostris, kus mungad temast iga väiksema ihara mõtte kaardikepiga välja peksid.
Üleüldse räägib mu sõber mulle alati ära kõik nii, nagu tegelt on ja olen õppinud, et mehed on üsna primitiivsed olevused ja neid on võrdlemisi lihtne ümber sõrme keerata. Kõiki peale Karli.

Kuna mul toimus kodus pidu ning vajasin abi mõne asja tassimisega mõned päevad enne, palusin Karli appi. Meie vestlused internetis olid juba vaikselt üsna siivututeks muutunud ja tundus, et ta hakkab pisut avanema.

Kohtudes oli ta võrreldes eelmiste kordadega isegi üsna enesekindel ja meil oli väga tore. Võttis mu kukile ja möllasime ja naersime. Kui väsisime ja ma pikali viskasin, tuli ta mu kõrvale ja suudles mind esimest korda KORRALIKULT. Ärge saage valesti aru, eks me ennegi olime musi teinud, aga see oli selline KORRALIK ja õige suudlus.
Siis me suudlesime ja kallistasime ja olimegi nagu puha normaalsed inimesed!

Eriti mulle meeldis, kui ta võttis mu sülle: ma põimisin oma jalad tema ümber ja me suudlesime. Niimoodi olles tundus, et ta on kõige tugevam mees üldse!

Nagu romantiline tütarlaps, kes ma juhuslikult ka olen, süütasin küünlad, kiskusime teineteisel riided seljast ära, suudlesime... ja kui ma tema keha suudeldes allapoole liikusin, ta ütles, et... talle ei meeldi. :D
"Miks ei meeldi?"
"Lihtsalt ei meeldi."

Nii tagasihoidliku mehe kohta ta üllatas mind ja tundub, et mu sõber eksis, neitsi ta küll ei olnud.

Hiljem selgitas ta, et ta ei tahtnud, et ma seda teeksin, sest talle tundub, et naised tunnevad, et on selleks sunnitud. Mis mõttes naised tunnevad, et on selleks sunnitud?? Mis naistega see vaene inimloom ometi kokku on puutunud?

Samas mulle meenub, et ka mu üks sõbranna vaatas mind kunagi pahvikslöödud näoga, et ma üldse sellist asja mainida julgesin: "Aga nad ju PISSIVAD sealt! Rõve ju?!"

Kas teie arvates on ka suuseks rõve, sest inimesed pissivad SEALT? Rõvedamat asja pole mu silmad küll enne näinud. Mõelda vaid, PISSIVAD. :S Kes tänapäeva tsiviliseeritud maailmas üldse pissida julgeb?

Thursday, October 3, 2013

Saab või üldse ei saa?

Möödus taaskord mitu sajandit, enne kui Karl minu jaoks uuesti aega leidis.
Seekord ma ei hakanud meelega üldse koristamisega pingutama, sest kunagi ei saa kindel olla, tuleb ta või mitte.
Kuid siis astuski tema kõrgeausus Karl ühel hilisõhtul minu koduuksest sisse... ja läksime peaaegu kohe magama.
Loomulikult hakkasin mina teda usinasti käperdama, tema noomiv hääl tagataustal: "Mari... jäta nüüd..."
Blokkis mis ta blokkis, sihikindlus viib sihile: seda õpetas mulle juba minu ema! Ehkki ma ei usu, et ta päris seda silmas pidas...

Karl lükkas mu jõuliselt selili, tuli mu jalgade vahele, suudles mu kaela... ja siis mõtles ümber ja ütles: "Mari, minu jaoks on ikka liiga vara. Ma isegi ei tunne sind!"

Tuesday, October 1, 2013

Pole lihtne olla drama queen

Pärast kahte nädalat ujus Karl siiski uuesti välja ning pakkus, et võiksime täna õhtul koos süüa teha minu juures. Õudusega silmitsesin oma korterit, mis nägi välja nagu prügimägi ja hakkasin kiiresti kraamima ja retseptiraamatuid lappama nagu koduperenaine muiste.
Kui olin peaaegu lõpetanud, saatis Karl mulle kirja, et läheks õige hoopis tema sõpradega grillima.
Oi kui püha viha täis ma olin! Täiesti ilmaasjata olin koristanud!
Ütlesin, et meil olid ju juba plaanid tehtud. Tema kui härrasmees ütles, et hea küll, teeme siis kahekesi süüa.
Aga kuna mulle tundus, et ta tahab hirmsasti ikka sinna grillpeole minna, läksime me siis sinna.

Kui ta mind tualetti saatis, võtsin tal käest kinni ja tema tõmbas selle esialgu muidugi ehmatusega ära ja ütles, et ta lihtsalt ei ole selliste asjadega harjunud, sest tal on olnud ainult üks suhe ja see kestis ka ainult kuus kuud.

Naljatasin, et ega ma ei tahtnudki käest kinni võtta, lihtsalt vetsus polnud kraani ja tahtsin tema vastu kuivaks pühkida.

Pärast hoidsime veel romantiliselt lõkke ääres ümbert kinni ja kui ta mu koju viis, eeldasin, et ta tuleb minu juurde, aga tema, vana lurjus, ütles, et ta läheb hoopis sõbra juurde peole.
Oi, ma olin maruvihane! Läksin nuttu tihkudes koju ja kuna ma pool pudelit ripsmetušši endale ripsmetele olin valanud, rikkusin veel uhiuue valge padjapüüri ka ära!

You know you're old when...

Räägitakse, et naine tunneb end vanana, kui tema sõbrannad hakkavad abielluma ning lapsi saama. Mina tundsin end esimest korda vanana, kui amelesin oma 18aastase endise koolivennaga.

Nimelt läksin peole oma sõpradega ning seal olid siis ka need 18aastased inimesed, kellega me jäime juttu puhuma. Võtsime mõned napsud, jäin selle poisiga pikemalt rääkima ja järsku täiesti nagu välk selgest taevast hakkasime me suudlema. Ja suudlesimegi terve õhtu.

Ehkki ma ei ole kunagi endast noorema mehega olnud, KUUS aastat nooremaga!, oli ta lihtsalt suurepärane ja täiesti ideaalne. Te lihtsalt ei kujuta ette! Üks inimene täiesti ja üdini ideaalne.
Kui järgmisel päeval tema FB profiili läbi nuhkisin, sain teada, et ta on täielik imeinimene, kes tegeleb spordi, holistilise teraapia ja mustmiljoni muu asjaga, mida ma üldse ei tea, ehkki me aastaid tegelikult tuttavad oleme.

Minu romantiline naiseaju ütleb mulle, et jäägu see üheöösuhteks, sest ta on tõepoolest võrratu inimene ja ei tahaks talle kunagi ülekeedetud makarone ta imelistesse kuldblondidesse juustesse visata või käskida koerasitt põrandalt üles korjata.

Seevastu mõnikord tundub, et ma olen üks ülbe naistemees õblukese naise kehas. Nimelt järgmisel päeval parimale sõbrannale temast rääkides kasutasin ma rahulolevalt naeratades väljendit: "18 year old hot piece of ass."

Pärast meie kohtumist Karliga saatis ta mulle järgmisel päeval päris armsaid sõnumeid ja mina tundsin suurt rõõmu selle üle, aga siis ta kadus kaheks nädalaks nagu tina tuhka, väites et tal on väga kiire ja palju tegemist.

Monday, September 30, 2013

Vahetunud rollid

Kuna me väga harva kohtusime ja enamasti suhtlesime internetis ning kui mina teda välja kutsusin, oli tal tavaliselt miljon muud tegemist, hakkasin tasapisi juba vähem initsiatiivi välja näitama, sest mina otsisin ometi enda ellu kaaslast, mitte inimest, kes korra paari nädala tagant minu jaoks paar tundi leiab.

Suhtlesime ikka edasi ja ühel päeval kutsus ta mu kohvi jooma. Meil oli väga tore ja kui ta mu koju viis, kutsusin teda üles. Ta vaatas mind kohkunud ilmega ja ütles: "Ei."
"Miks ei?"
"Ma ei tunne sind veel nii hästi, oleme ainult kolm korda näinud!"
"Kas sa teed nalja? Ma ei seo sind ju ometi radika külge viieks päevaks ega hakka vägistama!"

Saanud minult pühaliku lubaduse, et ma tõepoolest ei seo teda radika külge ega kuku vägistama, soostus ta lõpuks mulle natukeseks külla tulema.

Te lihtsalt ei kujuta ette, kui hirmunud see pealtnäha alfaisane oli. Ta kartis mind nagu põrgutuld! Ja ilma liialdusteta, ta tundub pealtnäha tõeliselt mehine mees ja ma poleks eluilmaski uskunud, et ta minusuguse poole üleüldse vaatab (aga no kes ei riski, see šampust ei joo!), veel vähem minuga suheldes nii ettevaatlik on.

Istusime natuke, silitasime teineteise käsi ja ta pealtnäha rahunes pisut. Kallistasime ja kuulasime muusikat.
Kuna ma järgmisel päeval pidin tööle minema ja juba haigutama hakkasin, läksime voodisse.

Jah, te arvasite õigesti, mitte mingit möllu lahti ei läinud, ehkki tõele au andes ma üritasin küll temaga amelema hakata. Eks ta natuke läks asjaga kaasa ka, aga siis tõmbas jälle tagasi.
Aga ütles kindlasõnaliselt, et tema minuga täna küll ei maga.
"Miks?"
"Sest mul on tunne, et ma armun sinusse ära."
"Kas minusse armuda oleks siis tõesti nii halb?"
"Ei, mitte seda... Lihtsalt ma ei ole selliste asjadega harjunud."